Elektri tootmise, võrguteenuse ja liinide tegevusluba Eestis

Milline tegevus vajab luba

Elektrituruseadus (ELTS) nõuab tegevusluba viiel tegevusalal: elektrienergia tootmine, võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu, võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu, elektrienergia edastamine riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu ning elektrienergia edastamine otseliini või otseliinide kaudu¹.

Põhivõrk on vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega; iga muu võrk on jaotusvõrk². Põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale³. Otseliin on võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel ei ole eraldi võrguühendust (välja arvatud suletud jaotusvõrguga) ja mis edastab elektrit ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele⁴. See rajatakse elektrijaamaga samale või piirnevale kinnistule või tootmisseadmest elektripaigaldiseni; mujal ainult siis, kui võrguettevõtja on liitumisest keeldunud ja vaidlus Konkurentsiametis lahendust ei toonud, või võrguettevõtja kirjalikul nõusolekul⁵. Tootmisseadme suurust mõõdetakse netovõimsusega, mis on võrku antava võimsuse ülemmäär⁶.

Elektrienergia müüki klientidele see artikkel ei käsitle: müüjana tegutsemiseks esitab ettevõtja majandustegevuse registrile majandustegevusteate⁷.

Seadus ja asutus

• Elektrituruseadus, redaktsioon jõus alates 1. oktoobrist 2026; üldised loareeglid tulevad majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (MSÜS)⁸.
• Konkurentsiamet, Eesti konkurentsi- ja energiaturu järelevalve asutus, lahendab tegevusloa taotlused ja teeb seaduse täitmise üle riiklikku järelevalvet⁹.
• Tegevusload kantakse majandustegevuse registrisse, mille vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; andmed kannab registrisse otsustav asutus¹⁰. Taotluse võib esitada Eesti teabevärava või notari kaudu¹¹.

Kes peab luba taotlema ja erandid

Tegevusluba vajab iga ettevõtja, kes tegutseb ühel viiest tegevusalast¹. Loakohustust ei ole:

• elektrienergia tootmisel kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil¹²;
• elektrienergia edastamisel otseliini kaudu, kui otseliin on ühendatud kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega¹³;
• elektrienergia edastamisel suletud jaotusvõrgu kaudu, samuti isikul, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrit talle kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires selle seaduslikele kasutajatele, ja mittetulundusühingul, kes varustab elektriga oma liikmete kortereid, suvilaid, garaaže või eramuid¹⁴;
• võrguettevõtja tootmisel seaduses lubatud juhtudel, näiteks ainult võrgukadude katteks¹⁵.
• Tuumaenergiaga võib elektrit toota Riigikogu otsuse alusel¹⁶. Võrgu või liini omandamisest, üle 1 MW tootmisseadme ehitamise alustamisest või omandamisest ning sellise ettevõtja üle valitseva mõju omandamisest tuleb Konkurentsiametit kirjalikult teavitada¹⁷.

Nõuded taotlejale

• Asukoht: juriidilisest isikust elektriettevõtja peab olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonnas; see ei kehti otseliini kasutavale liinivaldajale¹⁸.
• Kapital: võrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja aktsia- või osakapital on vähemalt 127 800 eurot, tootjal vähemalt 31 950 eurot¹⁹. Tegevusluba antakse, kui ettevõtja vastab neile nõuetele²⁰.
• Jaotusvõrk: tegevuse ulatusele sobiv organisatsioon, piisav arv pädevaid töötajaid, sealhulgas elektritöö ja elektripaigaldise käitamiseks pädevad isikud, majanduslikud ja muud eeldused ning tegevus ei ohusta varustuskindlust²¹. Piirkond peab sobima jaotamiseks ja loa andmine ei tohi olla vastuolus olemasolevate teeninduspiirkondade ainuõigusega²². Võrgu hooldamiseks ja arendamiseks on vaja ressursse; vähemalt 100 000 tarbijaga võrguettevõtjale kehtivad ka juhtimise sõltumatuse nõuded²³.
• Põhivõrk: luba antakse ainult põhivõrgu omanikule, kes vastab eraldamise nõuetele ja jaotusvõrgu tingimustele; põhivõrguettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju elektrit või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle²⁴. Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise Euroopa Komisjoni arvamusega²⁵. Samad nõuded kehtivad riigipiiri ületava alalisvooluliini valdajale²⁶.
• Otseliin ja alalisvooluliin: loa andmine peab olema kooskõlas võrgu ainuõiguse ning otseliini ja piiriülese liini sätetega²⁷.
• Jooksvad kohustused: eraldi raamatupidamisarvestus iga loaga tegevusala ja muude tegevusalade kohta²⁸; aastaaruande audiitorkontroll audiitortegevuse seaduse järgi ning vähemalt 1 MW tootjal, kellel auditikohustust ei ole, ülevaatus²⁹. Põhivõrguettevõtja ja üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja ei või elektrit toota ega müüa³⁰.
• Rahapesu tõkestamine, IT ja edasiandmine: kas nende valdkondade tingimused kohalduvad, täpsustatakse kliendi olukorra järgi.

Taotluse dokumendid

• MSÜS-i üldandmed: nimi ja registrikood, kontaktandmed, tegevusala koos klassifikaatori koodiga, allkirjastaja andmed, pädevate isikute andmed, tegevuskoht, sertifikaadid või vastutuskindlustus, kui need kuuluvad kontrolliesemesse, ning muud seaduses nõutud andmed³².
• Asutamisel olev äriühing esitab registrikoodi asemel asutamist tõendava dokumendi; tegevusluba hakkab kehtima kõige varem õigusvõime omandamisel³³.
• Jaotusvõrgu puhul teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan; alalisvooluliini või otseliini puhul liini suurim lubatud talitluspinge, pikkus, paiknemise plaan ja koordinaadid; otseliini puhul dokument rajamise tingimuste täitmise kohta³⁴.
• Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimused, näiteks tootmisseadme maksimaalne netovõimsus ja asukoht, võrgu suurim pinge ja teeninduspiirkond või liini pinge, koordinaadid ja pikkus³⁵.

Riigilõiv ja menetlustähtaeg

Riigilõivuseaduse järgi on riigilõiv elektrienergia tootmiseks 160 eurot iga kehtivusaasta eest; jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahu järgi 960 eurot (kuni 5 GWh), 1920 eurot (üle 5 kuni 20 GWh), 4480 eurot (üle 20 kuni 50 GWh), 6400 eurot (üle 50 kuni 100 GWh), 12 790 eurot (üle 100 kuni 500 GWh) või 19 180 eurot (üle 500 GWh); põhivõrgu ja riigipiiri ületava alalisvooluliini puhul 2560 eurot ja otseliini puhul 1280 eurot iga kehtivusaasta eest³⁶. Teenustemaht on eelmise aasta tarbijatele edastatud elektri ja võrgukadude summa, alustaja lähtub kavandatud mahust³⁷. Tingimuste muutmise taotluse riigilõiv on 50 protsenti määrast³⁸.

Konkurentsiamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul, põhivõrgu taotluse kümne kuu jooksul³⁹. Tähtaeg hakkab kulgema kõigi nõutavate andmete esitamisest; amet võib küsida lisaandmeid, peatada tähtaja puuduse kõrvaldamiseni kuni 30 päevaks ja pikendada seda keerukuse tõttu üks kord kuni 30 päeva võrra⁴⁰. Kuna loale lisatakse kõrvaltingimused, ei hakka luba vaikimisi kehtima; erand on põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine, mille puhul loetakse tegevusluba välja antuks, kui Konkurentsiamet ei ole tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud⁴¹. Need on seaduse tähtajad, mitte lubadus.

Pärast loa saamist

Tegevusluba antakse tähtajatult, kui seadus või ettevõtja ise ei näe ette teisiti⁴². Kehtivad eraldi raamatupidamisarvestuse ja aastaaruande kontrolli kohustused²⁸²⁹ ning võrgu või tootmisseadme omandamisest teavitatakse Konkurentsiametit¹⁷.

Mida teeb LexorCorp Global OÜ

LexorCorp Global OÜ selgitab seaduse ametliku teksti järgi tegevusele esitatavad nõuded, esitab taotluse majandustegevuse registri kaudu ja vastab kirjalikult asutuse küsimustele; ajakava lepitakse kokku. Hind ei sisalda riigilõivu, aktsiakapitali ega kolmandate isikute kulusid.

Me koostame taotluse dokumendid ja juhime menetlust, kuid ei anna õigus-, auditi- ega maksunõu ega luba tegevusluba, kuupäeva või Konkurentsiameti otsust.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

Iga nummerdatud fakt pärineb ametlikust allikast. Allikad on loetletud ingliskeelsel lehel: Electricity generation, network and line licences in Estonia

Meie koostame taotluse dokumendid ja juhime menetlust, otsuse teeb asutus. See ei ole õigusnõustamine.

Telli taotluse dokumendid · alates €3,500 Täielik õiguslik teave (inglise keeles) Kõik tegevusloaga tegevusalad