Kaugkütte tegevusluba Eestis

Mis tegevus see on

Kaugkütteseadus (KKütS) reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist¹. Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks². Soojuse jaotamine on soojuse transport võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni ja soojuse müük on soojuse üleandmine tarbijale tasu eest või tasuta³.

Soojusettevõtja tegutseb vähemalt ühel neist aladest ja vastutab sellega seotud küsimuste eest⁴; võrguettevõtja kasutab võrku soojuse jaotamiseks⁵. Tüüpilised näited on linnade kaugküttefirmad, katlamajad ja koostootmisjaamad. Tarbijapaigaldisi, näiteks hoone sisest küttesüsteemi, võrguks ei loeta⁶.

Seadus ja asutus

• Kaugkütteseadus, redaktsioon jõus alates 1. oktoobrist 2026⁷.
• Taotlusele, menetlustähtajale ja keeldumisele kohaldatakse koos eriseadusega majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (MSÜS)⁸.
• Konkurentsiamet, Eesti konkurentsi- ja energiaturu järelevalve asutus, lahendab tegevusloa taotluse⁹, teeb riiklikku järelevalvet¹⁰ ja kooskõlastab piirhinnad¹⁵.
• Tegevusload kantakse majandustegevuse registrisse, mille vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; andmed kannab sisse loa andnud asutus¹¹.

Kes peab luba taotlema

Tegevusluba on vaja soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks¹². Loakohustust ei ole¹³:

• soojuse tootmisel, kui tootmise prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta või ettevõtja ei tooda soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis;
• soojuse jaotamisel, kui jaotatav prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta;
• soojuse müügil, kui prognoositav müük aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta;
• kontserni liikme soojuse müügil, kui kontserni müük Eestis kontsernivälistele isikutele ei ületa 50 000 MWh aastas;
• soojuse müügil, kui soojusettevõtja ei tooda soojust koostootmise protsessis;
• isikul, kes müüb soojust ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui see ei ole tema põhitegevus ja toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.
• Koos lugedes on tootmise luba vaja ainult siis, kui tootmine ületab 50 000 MWh aastas ja toimub koostootmise protsessis, ning jaotamise luba siis, kui jaotamine ületab 50 000 MWh aastas¹³. Kas konkreetne ettevõtja on erandi all, täpsustatakse kliendi olukorra järgi.

Nõuded taotlejale

• Vorm: äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing¹⁴.
• Tehnika ja töötajad: tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal taotletaval tegevusalal tegutsemiseks¹⁴.
• Kapital: aastas üle 50 000 MWh soojust müüva soojusettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot¹⁴.
• Kõrvaltingimused: võrguettevõtja arenduskohustus ja muud varustuskindluse või seaduse kohustuste täitmiseks vajalikud tingimused¹⁶.
• Jooksvalt: eraldi arvestus tootmise, jaotamise, müügi ja muude tegevusalade kohta¹⁷. Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi elutähtsa teenuse osutaja¹⁸. Ettevõtja, kelle prognoositav tootmine on vähemalt 10 000 MWh aastas võrgupiirkonna kohta, tagab seitsme ööpäeva soojusvarustuse kütusevaru või reservvõimsusega¹⁹.

Taotluse dokumendid

• Kaugkütteseaduse järgi taotletav tegevuspiirkond ning selles asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus²⁰.
• MSÜS-i järgi nimi ja registrikood, kontaktandmed, tegevusala nimetus ja klassifikaatori kood, allkirjastaja nimi, kontaktandmed ja esindusõiguse alus, vajaduse korral isikute, tegevuskohtade, sertifikaatide või kindlustuse andmed ning tütarettevõtja andmed, kui ka tema kasutab luba²¹.
• Asutataval äriühingul registrikoodi asemel asutamist tõendav dokument²².
• Amet võib põhjendatult nõuda lisaandmeid ja määrab mõistliku tähtaja²³.

Riigilõiv, menetlustähtaeg ja piirhind

Riigilõivuseaduse järgi on riigilõiv 260 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta soojuse tootmiseks, jaotamiseks või müügiks üle 50 000 MWh aastas²⁴. Tingimuste muutmise taotlus maksab 50 protsenti määrast²⁵. Riigilõiv tasutakse taotluse esitamisel²⁶. Lisaks makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduse alusel²⁷.

MSÜS-i järgi lahendab amet taotluse 30 päeva jooksul ja tähtaeg kulgeb kõigi nõutavate andmete esitamisest²⁸. Tähtaja võib puuduse kõrvaldamiseks peatada kuni 30 päevaks²⁹ ja keerukal juhul üks kord pikendada kuni 30 päeva võrra³⁰. Kõrvaltingimustega antav luba ei hakka vaikimisi kehtima³¹. Need on seaduse tähtajad, mitte lubadus.

Piirhinna peab Konkurentsiametiga kooskõlastama igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes müüb soojust tarbijale, müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale või toodab soojust koostootmise protsessis¹⁵. Amet otsustab 30 päeva jooksul nõuetekohasest taotlusest, keerukal juhul võib pikendada 90 päevani³⁴; tähtaeg peatub, kui nõutud teavet ei esitata³⁵. Hinnavalemi võib kooskõlastada kuni kolmeks aastaks ja valemipõhine hinnataotlus otsustatakse kümne tööpäeva jooksul³⁶.

Pärast loa saamist

Soojust võib müüa hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda³², ja piirhind avalikustatakse võrgupiirkonnas vähemalt üks kuu enne kehtima hakkamist³³. Kehtivad eraldi arvestuse ja varustuskindluse kohustused¹⁷¹⁹.

Mida teeb LexorCorp Global OÜ

LexorCorp Global OÜ koostab kliendi äriühingule tegevusloa taotluse dokumendid ja juhib menetlust Konkurentsiametiga. Riigilõivu tasub klient.

Me ei anna õigus- ega maksunõu, ei tee auditit ega luba tegevusluba, kuupäeva või asutuse otsust; otsustab asutus.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

Iga nummerdatud fakt pärineb ametlikust allikast. Allikad on loetletud ingliskeelsel lehel: District heating activity licence in Estonia: production, distribution and sale of heat

Meie koostame taotluse dokumendid ja juhime menetlust, otsuse teeb asutus. See ei ole õigusnõustamine.

Telli taotluse dokumendid · alates €3,500 Täielik õiguslik teave (inglise keeles) Kõik tegevusloaga tegevusalad