Maakorraldustööde tegevuslitsents Eestis

Mis tegevus see on

Katastrimõõdistamine on katastriüksuse piiride määramine, kindlakstegemine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine¹. Maakatastriseaduse järgi on selle eesmärk määrata, tähistada ja mõõdistada looduses maaüksuse piirid ning vajaduse korral mõõdistada situatsioon maastikul; katastrimõõdistamine on vaja ka piirimärgi taastamiseks². Seda teeb maamõõtja³.

Maakorraldus loob võimalused kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks⁴. Maakorraldustoimingud on ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, piiri muutmine, jagamine, liitmine, piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine⁵. Ümberkruntimist välja arvatud on need lihtsad maakorraldustoimingud, mis tehakse omanike taotlusel⁶.

Katastripidaja väljastatud tingimuste alusel tellib kinnisasja omanik katastrimõõdistamise maamõõtjalt, kes esitab andmed elektrooniliselt ning vastutab nende õigsuse ja seaduslikkuse eest⁷. Ümberkruntimine litsentsiga ei kaasne: selleks on vaja kehtivat 6. või 7. taseme maakorraldaja kutset⁸.

Õigusaktid ja asutus

• Maakatastriseadus, redaktsioon jõus alates 15. maist 2026; litsentsi reguleerib § 16¹⁹.
• Maakorraldusseadus, mille § 4 seob lihtsad maakorraldustoimingud sama litsentsiga⁸.
• Keskkonnaministri 14. augusti 2018 määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord”, redaktsioon jõus alates 1. jaanuarist 2025¹⁰.
• Litsentsi annab välja Maa- ja Ruumiamet ekspertkomisjoni ettepanekul¹¹. Komisjonis on viis kuni seitse liiget, sealhulgas ameti esindajad ja vähemalt kaks Eesti Geodeetide Ühingu nimetatud liiget¹². Maa- ja Ruumiamet on ka katastripidaja¹³ ja teeb maakorralduse seaduslikkuse üle haldusjärelevalvet¹⁴. Litsentsi omanikud kantakse ameti veebilehel avaldatavasse maamõõtjate nimekirja¹⁵.

Kes peab litsentsi taotlema

Maakorraldustööde ja katastrimõõdistamise õigus on litsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal, kelle sobiva oskusega töötajal on litsentsi omaniku õigused ja kohustused¹⁶. Äriühingule litsentsi ei anta ja litsentsi ei tohi üle anda ega lasta kasutada teisel isikul¹¹.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooniga isik võib tööd teha, kui tema kvalifikatsioon on tunnustatud ja talle on antud litsents; tunnustamise pädev asutus on Maa- ja Ruumiamet¹⁷.

Nõuded taotlejale

• Kutse: kehtiv kutseseadusele vastav maakorraldaja kutse¹⁸.
• Kaks katastrimõõdistamise katsetööd; seaduse järgi ei ole neid vaja teha, kui taotlejal on katastris kahe aasta jooksul litsentsi taotlemisest alates registreeritud kaks katastrimõõdistamist¹⁸. Komisjon määrab katsetööd kahe kuu jooksul avalduse esitamisest ja need tehakse taotleja kulul¹⁹. Katsetööd mittesooritanud taotleja peab enne uut taotlust läbima vähemalt kaheksa akadeemilise tunni ulatuses maakorralduse täiendkoolituse¹⁸.
• Keeldumise alused: valeandmed, sooritamata katsetööd, maakorraldaja kutse puudumine, tasumata riigilõiv või varasema litsentsi kehtetuks tunnistamine teatud alustel viimase kahe aasta jooksul²⁰.
• Kutse kehtivusaja möödumisel litsentsi kehtivus peatub²¹. Litsentsi aluseks olnud asjaolude muutumisest tuleb viivitamata teatada²². Pikendamisest võib keelduda välismaalasele, kellel ei ole Eesti elamisluba ega elamisõigust²³.

Avalduse dokumendid

Taotleja esitab komisjonile kirjaliku avalduse, milles on ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, e-posti aadress, postiaadress ja telefoninumber ning vajaduse korral viide kahele registreeritud katastrimõõdistamisele²⁴.

• maakorraldaja kutsetunnistuse koopia, kui see ei ole kutseregistris²⁵;
• tõend riigilõivu tasumise kohta²⁵;
• digitaalne dokumendifoto²⁵;
• välismaalasel elamisloakaardi või Eesti isikutunnistuse koopia²⁵.
• Pikendamise avaldus samas sisus esitatakse vähemalt kaks kuud enne litsentsi lõppemist²⁶.

Riigilõiv ja menetlustähtaeg

Riigilõivuseaduse § 235⁴ järgi on litsentsi taotluse riigilõiv 260 eurot ja pikendamise taotluse riigilõiv 132 eurot²⁷.

Komisjon määrab katsetööd kahe kuu jooksul avalduse esitamisest¹⁹. Otsus saadetakse taotleja e-posti aadressile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest²⁸. Litsents kehtib otsuse kuupäevast viis aastat²⁹. Komisjon võib esitada katsetööde kohta küsimusi ja anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja³⁰. Need on õigusaktide tähtajad, mitte lubadus tulemuse või kuupäeva kohta.

Pärast litsentsi saamist

Maamõõtja vastutab mõõdistamisandmete õigsuse ja seaduslikkuse eest⁷. Kutse peab olema kehtiv, muidu litsents peatub²¹, ja pikendamise avaldus esitatakse vähemalt kaks kuud enne litsentsi lõppu²⁶.

Mida teeb LexorCorp Global OÜ

LexorCorp Global OÜ selgitab õigusaktide ametliku teksti järgi tegevusele esitatavad nõuded, koostab komisjonile kirjaliku avalduse ja lisade loetelu ning vastab kirjalikult komisjoni või ameti küsimustele. Riigilõivu ja muud kolmandate isikute kulud tasub klient.

Me ei tee mõõdistamisi ega katsetöid, ei anna maakorraldaja kutset ega õigus-, maksu- või auditinõu. Litsentsi, kuupäeva ega otsust me ei luba: litsentsi annab Maa- ja Ruumiamet komisjoni ettepanekul.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

Iga nummerdatud fakt pärineb ametlikust allikast. Allikad on loetletud ingliskeelsel lehel: Cadastral Surveying and Land Readjustment Licence in Estonia

Meie koostame taotluse dokumendid ja juhime menetlust, otsuse teeb asutus. See ei ole õigusnõustamine.

Telli taotluse dokumendid · alates €3,500 Täielik õiguslik teave (inglise keeles) Kõik tegevusloaga tegevusalad