Eesti krediidiandja tegevusluba (tarbijakrediit)

Äriühing, mis laenab Eestis tarbijatele raha või vahendab teistele tarbijalaene, vajab Finantsinspektsiooni tegevusluba. Tegevusluba antakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) alusel.

See juhend selgitab, kes tegevusluba vajab, mis vahe on krediidiandjal ja krediidivahendajal, milline on kapitalinõue, mida taotlus sisaldab, milliseid vastutustundliku laenamise reegleid ametiasutus teie dokumentidest otsib ja milline on riigilõiv.

Allpool on KAVS-i reeglid 30. juunist 2026 kehtivas redaktsioonis (Riigi Teataja). Juhend on üldine teave, mitte õigusnõustamine.

Kes vajab krediidiandja tegevusluba

KAVS kohaldub Eestis asutatud ja tegutsevatele krediidiandjatele ja -vahendajatele ning välisriigi krediidiandjatele ja -vahendajatele ja nende Eesti filiaalidele, kes oma majandus- või kutsetegevuses annavad või vahendavad krediiti Eestis tarbijatele (KAVS § 2 lõige 1). Krediidi andmine tähendab krediidi andmist võlaõigusseaduse mõttes, tasu eest maksetähtaja pikendamist, liisingut või muud finantsabi, sealhulgas krediidilepingute sõlmimist enda nimel ja enda arvel (§ 3).

Sellest järeldub kaks asja. Esiteks käib seadus tarbijakrediidi kohta: äriühing, mis laenab ainult ettevõtetele, jääb selle põhiulatusest välja, kuigi muud reeglid — näiteks rahapesu tõkestamise kohta — kehtivad ikkagi. Teiseks ei ole toote vorm kuigi oluline: järelmaksuplaanid, liising ja tasu eest maksetähtaja pikendamine võivad kõik olla krediit.

Krediidiandja või krediidivahendaja

Krediidiandja annab krediiti ise. Krediidivahendaja vahendab krediiti tasu eest, juhib tarbijate tähelepanu krediidilepingu sõlmimise võimalusele, abistab neid enne lepingu sõlmimist või selle sõlmimisel või sõlmib krediidilepinguid krediidiandja nimel (§ 4). Mõlemad vajavad Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vahendaja taotlus on kergem: osa krediidiandjalt nõutavaid dokumente ei pea vahendaja esitama (§ 12 lõige 2).

Kui teie äri suunab kliente vahendustasu eest laenuandja veebilehele, tasub varakult kontrollida, kas see tegevus on krediidivahendus — sageli on.

Kapital

Krediidiandja ja äriühinguna tegutseva krediidivahendaja osa- või aktsiakapital peab olema täielikult sisse makstud (KAVS § 54 lõige 1). Krediidiandja osa- või aktsiakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot (§ 54 lõige 2). Krediidivahendajale seadus eraldi miinimumsummat ei sätesta. Krediidivahendaja, kes maksab välja krediiti või võtab vastu tarbijate raha, peab seda raha hoidma eraldi ja omama vastutuskindlustust (§ 55).

Kapital kuulub äriühingule ja peab jääma kättesaadavaks. See ei ole tasu ega osa meie hinnast.

Mida taotlus sisaldab

Taotluse esitab juhatuse liige (või füüsiline isik, kes soovib tegutseda vahendajana) ning see koosneb kirjalikust taotlusest ja § 12 lõikes 1 loetletud dokumentidest. Sisuliselt on need:

• põhikiri ja äriühingu andmed;
• § 13 nõuetele vastav äriplaan — äri olemus, kavandatavad teenused, kaasatud isikud ja nende vastutus ning tulude, kulude ja äri arengu prognoosid;
• andmed juhatuse ja nõukogu liikmete kohta ning tõendid, et juhtidel ja töötajatel on piisavad teadmised, oskused ja kogemused;
• andmed olulise osalusega osanike või aktsionäride kohta;
• sisereeglid — muu hulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika;
• peakontori või registrijärgse asukoha aadress; ja
• tõend finantsinspektsiooni seaduse § 45³ lõike 2 järgse menetlustasu tasumise kohta.

Vastutustundlik laenamine: mida ametiasutus otsib

Tarbijakrediidi tegevusloa taotluse tuum on vastutustundliku laenamise raamistik. Krediidiandja või -vahendaja peab iga tarbija kohta pidama krediiditoimikut, mis sisaldab krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teavet ja dokumente (KAVS § 48). Ta peab oma sisereeglites sätestama krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud teabe kontrollimise metoodika, arvestades vähemalt tarbija finantsolukorda ja regulaarset sissetulekut, muid finantskohustusi ja maksekäitumist (§ 49). Teabe saab ta tarbijalt, asjakohastest sisemistest allikatest ja andmebaasidest (§ 50).

Need reeglid on seotud võlaõigusseadusega: vastutustundliku laenamise põhimõte ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus on § 403⁴-s ning krediidi kulukuse piirmäär § 406²-s. Rikkumiste eest on juriidilisele isikule ette nähtud trahv kuni 1 000 000 eurot (KAVS § 99). Krediidiskoori mudel, vastutustundliku laenamise põhimõtted ja võlaõigusseadusele vastavad krediidilepingu põhjad ei ole seega valikulised lisad: need loeb ametiasutus esimesena. Pakume neid lisateenustena krediidilitsentside lehel.

Tulev muudatus: uus tarbijakrediidi direktiiv

Tarbijakrediidilepingute direktiiv (EL) 2023/2225 asendab varasema tarbijakrediidi direktiivi. Liikmesriigid pidid ülevõtvad õigusaktid vastu võtma 20. novembriks 2025 ja peavad neid kohaldama alates 20. novembrist 2026 (artikkel 48, EUR-Lex). Eesti ülevõtmine võib muuta osa ülal kirjeldatud reeglitest — näiteks hõlmatud toodete ringi ja tarbijatele antavat teavet. Kontrollime teie taotluse ajal kehtivat redaktsiooni.

Riigilõiv

Finantsinspektsioon võtab krediidiandja või krediidivahendaja tegevusloa taotluse eest menetlustasu: 3 000 eurot finantsinspektsiooni seaduse 1. oktoobrist 2026 kehtivas redaktsioonis, kontrollitud 4. oktoobril 2026 (§ 45³ lõige 2, Riigi Teataja). Pärast tegevusloa saamist maksab äriühing järelevalvetasu.

Krediidiandja tegevusluba või laenufirma asutamine

Meie tegevusloaga firmade lehel on „Laenufirma asutamine — ainult äriühingu struktuur, krediidiandja tegevusloata” täpselt see: laenuäriks asutatud Eesti äriühing ilma tegevusloata. See sobib ettevõtetele laenamiseks või projektile, mis taotleb tegevusluba hiljem. Krediidiandja tegevusluba ise on eraldi rida krediidilitsentside lehel (alates €26,000). Kui laenusaajad jäävad maksetega hiljaks, töötab laenuandja sageli krediidiinkassoga — vaata meie juhendit Eesti krediidiinkasso tegevusluba.

Kuidas me töötame

Alustame teie tootest: kes on laenusaajad, milline on krediit, kuidas seda müüakse ja kuidas seda rahastatakse. Sealt valmistame ette äriplaani, sisereeglid ja krediidivõimelisuse metoodika, koordineerime juhtide ja osanike teavet, esitame taotluse koos teiega ja tegeleme ametiasutuse küsimustega. Iga projekt tellitakse ja makstakse teenuse lehel. Meie tasu on meie kutsetasu kirjeldatud töö eest. See ei ole tegevusloa hind; tegevusloa annab või sellest keeldub Finantsinspektsioon ja me ei saa lubada tulemust ega selle ajastust.

Pärast tegevusloa saamist

Tegevusloaga krediidiandja või krediidivahendaja on Finantsinspektsiooni järelevalve all seni, kuni tal on tegevusluba. Praktikas tähendab see krediiditoimikute ja krediidivõimelisuse metoodika ajakohasena hoidmist, ametiasutusele aru andmist tema kehtestatud vormides, juhtide ja olulise osalusega osanike muutustest teatamist, iga-aastase järelevalvetasu maksmist ja osa- või aktsiakapitali nõutaval tasemel hoidmist. Tegevusluba lõpeb muu hulgas siis, kui see tunnistatakse kehtetuks või kui äriühing ühineb äriühinguga, mis ei ole krediidiandja (KAVS § 17). Nende jooksvate kulude planeerimine on osa äriplaanist, mida ametiasutus loeb.

Telli krediidiandja taotlus Hinnakiri Juhend inglise keeles

Allikad: krediidiandjate ja -vahendajate seadus, võlaõigusseadus, finantsinspektsiooni seadus (Riigi Teataja), direktiiv (EL) 2023/2225 (EUR-Lex).