Eesti krediidiinkasso tegevusluba

Kui panga või tegevusloaga krediidiandja laen jääb võlgnevusse, on selle sissenõudmine, ümberläbirääkimine ja laenusaaja kaebuste käsitlemine Eestis reguleeritud. Äriühing, mille põhitegevus see töö on, on krediidiinkasso ja vajab Finantsinspektsiooni tegevusluba krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (KIOS) alusel, millega on üle võetud direktiiv (EL) 2021/2167.

See juhend selgitab, mis loetakse krediidiinkassoks, mida tegevusluba nõuab, milline on kapital, dokumendid, laenusaajate raha ja kaebuste reeglid ning riigilõiv.

Allpool on KIOS-e reeglid 30. juunist 2026 kehtivas redaktsioonis (Riigi Teataja). Juhend on üldine teave, mitte õigusnõustamine.

Mis on krediidiinkasso

KIOS § 3 lõike 1 järgi on krediidiinkasso äriühing, mille põhiline ja püsiv tegevus hõlmab krediidiinkasso tegevust: ta haldab krediidiasutuse või krediidiandja makseviivituses olevat krediidilepingut kas enda jaoks või krediidiostja nimel. Krediidiinkasso tegevus on sellise makseviivituses oleva krediidilepinguga seoses üks või mitu järgmistest (§ 3 lõige 2):

• laenusaajalt tasumisele kuuluvate maksete kogumine või sissenõudmine;
• läbirääkimised laenusaajaga nõuete või lepingutingimuste üle, sealhulgas krediidiostja juhiste kohaselt;
• lepingu või nõuetega seotud kaebuste käsitlemine; ja
• laenusaaja teavitamine intressimäärade, tasude või tasumisele kuuluvate maksete muutustest.

Krediidiinkasso võib ka omandada või hallata nõudeid, mis tulenevad muudest kui krediidilepingutest, ning anda osa oma tegevusest üle krediidiinkasso teenuse osutajale (§ 3 lõige 3). Ta võib tegutseda ainult aktsiaseltsi või osaühinguna.

Määratlus on kitsam kui igapäevakeele „inkasso”. See puudutab pankade ja tegevusloaga krediidiandjate antud makseviivituses krediidilepinguid. Äriühing, mis kogub näiteks tasumata kommunaal- või sidearveid, ei ole KIOS-e mõttes krediidiinkasso, kuigi talle kehtivad muud reeglid. Meie tegevusloaga firmade lehel on „Inkassofirma — ainult äriühingu struktuur, Finantsinspektsiooni loata” selline äriühing ilma tegevusloata.

Krediidiostjad

Krediidiostja ostab krediidiandja õigused makseviivituses oleva krediidilepingu alusel. KIOS reguleerib ka krediidiostjaid — näiteks nende õigust saada müüvalt krediidiasutuselt enne ostu teavet (§ 61) ja kolmanda riigi ostja kohustust määrata esindaja liikmesriigis (§ 62) —, kuid § 6 tegevusluba on krediidiinkassole. Praktikas määrab krediidiostja ostetud krediidilepingute haldamiseks tegevusloaga krediidiinkasso, krediidiasutuse või krediidiandja.

Tegevusluba

Krediidiinkassona tegutsemiseks vajab äriühing tegevusluba (KIOS § 6 lõige 1). Tegevusluba antakse tähtajatult, see ei kehti tütarettevõtjatele ega ole üleantav (§ 6 lõiked 2–3). Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon (§ 6 lõige 4). Ametiasutus võib tegevusloa andmisest keelduda muu hulgas siis, kui taotleja ei vasta seaduse nõuetele, tema osa- või aktsiakapital ei ole täielikult sisse makstud või tema juhid, audiitor, siseaudiitor või olulise osalusega osanikud ei vasta nõuetele (§ 11).

Finantsinspektsioon märgib, et otsustab tegevusloa üle kolme kuu jooksul kõigi nõutud dokumentide ja andmete saamisest ning igal juhul kuue kuu jooksul taotluse saamisest. Need on ametiasutuse tähtajad, mitte lubadus teie projekti kohta.

Kapital

Krediidiinkasso osa- või aktsiakapital peab olema täielikult sisse makstud ja vähemalt 25 000 eurot (KIOS § 46). Kapital kuulub äriühingule; see ei ole tasu ega osa meie hinnast.

Mida taotlus sisaldab

KIOS § 7 lõige 1 loetleb dokumendid. Kokkuvõtlikult:

• põhikiri;
• § 8 nõuetele vastav äriplaan — tegevuse olemus, korraldus, juhtimisstruktuur ja sisekontroll, kavandatavad teenused, kliendid ja konkurendid, kaasatud isikute õigused ja kohustused ning finantsplaanid ja -prognoosid;
• osa- või aktsiakapitali suurus ja selle sissemaksmist tõendav dokument ning peakontori aadress;
• andmed juhatuse ja nõukogu liikmete kohta ning karistusregistri väljavõtted juhtide ja olulise osalusega osanike kohta;
• § 29-s sätestatud andmed olulise osaluse kohta;
• § 41 ja § 42 nõuetele vastavad sisereeglid, sealhulgas raamatupidamise sise-eeskiri ja sisekontrollisüsteemi kord;
• § 60 kohased sisemised protseduurid laenusaajate kaebuste registreerimiseks ja lahendamiseks;
• asjakohasel juhul leping krediidiinkasso teenuse osutajaga ning andmed audiitori ja siseaudiitori kohta;
• organisatsioonilise struktuuri ning teenuste osutamiseks vajalike IT-süsteemide ja muude tehniliste vahendite kirjeldus;
• kas taotleja kavatseb vastu võtta ja hoida laenusaajate raha — ja kui jah, siis § 47 nõuetele vastava maksekonto andmed (§ 7 lõige 2); ja
• menetlustasu tasumist tõendav dokument.

Iga selle loetelu dokument on meie krediidilitsentside lehel eraldi lisateenuse rida, nii et klient, kellel osa neist juba on, maksab ainult ülejäänu eest.

Laenusaajate raha

Kui laenusaajad maksavad krediidiinkassole, peab inkasso hoidma nende kohustuste täitmiseks makstud raha eraldi maksekontol ega tohi kasutada seda oma äris, isegi kui tal on krediidiostjaga leping (KIOS § 47). Maksekonto avab pank või makseasutus oma äranägemisel. Meie juhend pangakonto Eesti firmale selgitab, miks see samm vajab planeerimist.

Kaebused

Krediidiinkasso peab sisereeglitega looma laenusaajate kaebuste registreerimise ja lahendamise korra, mis võimaldab kaebused kiiresti lahendada tõhusa ja läbipaistva menetlusega (KIOS § 60). Tarbijatest laenusaajate puhul on see järelevalve keskne osa ja üks esimesi dokumente, mida ametiasutus loeb.

Riigilõiv

Finantsinspektsioon võtab krediidiinkasso tegevusloa taotluse eest menetlustasu 3 000 eurot (finantsinspektsiooni seaduse § 45³ lõige 2, 1. oktoobrist 2026 kehtivas redaktsioonis, kontrollitud 4. oktoobril 2026; märgitud ka Finantsinspektsiooni lehel). Pärast tegevusloa saamist järgneb järelevalvetasu.

Kuidas me töötame

Alustame kontrollist, kas teie äri on üldse KIOS-e mõttes krediidiinkasso — kes on krediidiandjad, kas lepingud on makseviivituses, kas hakkate hoidma laenusaajate raha. Seejärel valmistame ette äriplaani, sisereeglid ja sisekontrollisüsteemi, kaebuste korra, IT-kirjelduse ja olulise osaluse andmed, koordineerime juhtide sobivuse teavet, esitame taotluse koos teiega ja tegeleme ametiasutuse küsimustega. Iga projekt tellitakse ja makstakse teenuse lehel (alates €24,000). Meie tasu on meie kutsetasu kirjeldatud töö eest; tegevusloa annab või sellest keeldub Finantsinspektsioon ja me ei saa lubada tulemust ega selle ajastust.

Väljasttellimine teenuse osutajalt

Krediidiinkasso võib anda osa oma tegevusest üle kolmandale isikule, krediidiinkasso teenuse osutajale, et oma kohustusi paremini täita (KIOS § 3 lõige 3). Sel juhul on väljasttellimise leping osa tegevusloa taotlusest (§ 7 lõige 1) ja inkasso vastutab ise seaduse järgimise eest. Väljasttellimine on tavaline kõnekeskuste, kirjade ja maksete töötlemise puhul; see ei ole viis pidada krediidiinkasso äri ilma tegevusloata. Kui teie klient on laenuandja, vaata ka Eesti krediidiandja tegevusluba.

Telli krediidiinkasso taotlus Hinnakiri Juhend inglise keeles

Allikad: krediidiinkassode ja -ostjate seadus, finantsinspektsiooni seadus (Riigi Teataja), direktiiv (EL) 2021/2167 (EUR-Lex).