Riigilõivud ja kapital ELi tegevuslubadele

Igal tegevusloa projektil on kolme liiki kulusid, mida on lihtne segi ajada: riigi- või järelevalvetasu, mille ametiasutus võtab taotluse menetlemise eest, regulatiivne kapital, mida firma ise peab hoidma, ja taotluse ettevalmistaja kutsetasu. See juhend koondab kaks esimest tegevuslubade kohta, millega töötame — MiCA krüptovarateenuse osutajad, makse- ja e-raha asutused, fondivalitsejad, krediidiandjad, krediidiinkassod, hasartmängu korraldajad, autovedajad ja Kanada rahateenuste ettevõtted —, iga summa koos ametliku tekstiga, kust see pärineb. Meie enda tasud on hinnakirjas.

Summad on kontrollitud ametlike tekstide järgi 4. oktoobril 2026 (riigilõivuseadus 1. augustist 2026 kehtivas redaktsioonis, finantsinspektsiooni seadus 1. oktoobrist 2026 kehtivas redaktsioonis). Tasud ja kapitalinõuded muutuvad; kontrollime neid iga projekti puhul uuesti. Juhend on üldine teave, mitte õigusnõustamine.

Miks kolm kulu tuleb lahus hoida

• Riigi- või järelevalvetasu makstakse ametiasutusele. Seda ei tagastata, kui taotlusest keeldutakse, ja see on eraldi iga-aastasest järelevalvetasust, mis järgneb tegevusloa saamisele.
• Regulatiivne kapital on firma enda raha. Seda ei maksta kellelegi; see tuleb sisse maksta, hoida kättesaadavana ja — enamiku finantslubade puhul — hoida miinimumist kõrgemal seni, kuni tegevusluba kehtib.
• Kutsetasu maksab töö eest. Meie oma on täpselt see: meie tasu kirjeldatud äriühinguõigusliku ja regulatiivse töö eest. See ei ole tegevusloa hind ega sisalda riigi- või järelevalvetasusid, regulatiivset kapitali ega kolmandate isikute kulusid. Tegevusloa annab pädev järelevalveasutus.

Finantsinspektsioon: menetlustasud

Finantsinspektsioon võtab menetlustasusid, mis on sätestatud finantsinspektsiooni seaduses. 1. oktoobrist 2026 kehtivas redaktsioonis, kontrollitud 4. oktoobril 2026 (Riigi Teataja):

• 3 000 eurot — makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja, krediidivahendaja, krüptovarateenuse osutaja või krediidiinkasso esimene tegevusluba, muu hulgas (§ 45³ lõige 2).
• 5 000 eurot — krediidiasutuse tegevusluba (§ 45³ lõige 1).
• 500 eurot — makseasutus, kes taotleb makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse alusel väikese asutuse erandit (§ 45³ lõige 5).
• 1 500 eurot — täiendav tegevusluba või olemasoleva tegevusloa teenuste laiendamine (§ 45⁴).
• 2 000 eurot — väikefondi valitseja registreerimine (§ 45⁷ lõige 4).
• 200 eurot — fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kinnitamine (§ 45⁷ lõige 2).

Finantsinspektsioon märgib 3 000 euro suuruse tasu krediidiinkassole ka oma krediidiinkasso tegevusloa lehel. Iga-aastased järelevalvetasud arvutatakse sama seaduse alusel eraldi.

Maksu- ja Tolliamet: hasartmängu riigilõivud

Eesti hasartmängulubasid annab Maksu- ja Tolliamet. Riigilõivud on sätestatud riigilõivuseaduses, 1. augustist 2026 kehtivas redaktsioonis, kontrollitud 4. oktoobril 2026 (Riigi Teataja):

• Tegevusluba: õnnemängudele 47 940 eurot; osavusmängudele 3 200 eurot; totalisaatorile 31 960 eurot (riigilõivuseaduse § 260).
• Korraldamise luba: 3 200 eurot loa taotluse kohta muudele hasartmängudele kui loteriid; loteriile 640 eurot (riigilõivuseaduse § 261, kontrollitud 4. oktoobril 2026).

Hasartmänguseaduse järgi antakse tegevusluba tähtajatult ja seda ei saa üle anda; see annab õiguse taotleda korraldamise lube. Korraldamise luba antakse kuni 20 aastaks ja kaughasartmängu luba kuni viieks aastaks (hasartmänguseaduse § 16, § 22 ja § 26). Projekt maksab seega tegevusloa lõivu üks kord ja korraldamise loa lõivu iga loa eest.

Kapital: finantsload

• MiCA krüptovarateenuse osutaja: klass 1: 50 000 eurot; klass 2: 125 000 eurot; klass 3: 150 000 eurot — või eelmise aasta püsikulude üks neljandik, kui see on suurem (määrus (EL) 2023/1114, artikkel 67 ja IV lisa).
• Makseasutus: 20 000 eurot, kui ta osutab ainult rahaülekandeteenust; 50 000 eurot, kui ta osutab makse algatamise teenust; 125 000 eurot muude makseteenuste puhul (makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 64 lõige 1; direktiiv (EL) 2015/2366, artikkel 7).
• E-raha asutus: 350 000 eurot (sama seaduse § 64 lõige 2; direktiiv 2009/110/EÜ, artikkel 4).
• Fondivalitseja (täielik AIFM): aktsiakapital asutamisel vähemalt 125 000 eurot (investeerimisfondide seaduse § 333); direktiivi järgi välisele AIFM-ile 125 000 eurot ja sisemiselt valitsetavale AIF-ile 300 000 eurot, lisaks 0,02 % 250 miljonit eurot ületavatest portfellidest, kokku kuni 10 miljonit eurot (direktiiv 2011/61/EL, artikkel 9).
• Tegevusloaga väikefondi valitseja: asutamisel 25 000 eurot, mis tõstetakse kolme aasta jooksul 50 000 euroni (investeerimisfondide seaduse § 445).
• Registreeritud väikefondi valitseja: 25 000 eurot, sisse makstud rahas (investeerimisfondide seaduse § 453¹).
• Krediidiandja (tarbijakrediit): 50 000 eurot, täielikult sisse makstud; krediidivahendaja kapital peab olema sisse makstud, eraldi miinimumita (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 54).
• Krediidiinkasso: 25 000 eurot, täielikult sisse makstud (krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 46).

Need on miinimumid tegevusloa andmise ajal. Enamiku finantslubadega kaasnevad ka jooksvad omavahendite nõuded, mis kasvavad koos äriga.

Autovedajad: finantsseisund

Autovedaja peab igal aastal kinnitatud majandusaasta aruande alusel näitama kapitali ja reserve vähemalt 9 000 eurot esimese sõiduki kohta, 5 000 eurot iga täiendava üle 3,5-tonnise sõiduki kohta ja 900 eurot iga täiendava 2,5–3,5-tonnise sõiduki kohta; vedaja, kes kasutab ainult 2,5–3,5-tonniseid sõidukeid, vajab esimese sõiduki kohta 1 800 eurot ja iga järgmise kohta 900 eurot (määrus (EÜ) nr 1071/2009, artikli 7 lõige 1, muudetud määrusega (EL) 2020/1055). Ametiasutus võib selle asemel aktsepteerida pangagarantiid või kindlustust (artikli 7 lõige 2).

Kanada: FINTRACi rahateenuste ettevõte

FINTRAC ei võta rahateenuste ettevõtte registreerimise eest tasu. Registreering kehtib kaks aastat, see tuleb enne aegumist uuendada ja muudatustest tuleb teatada 30 päeva jooksul. MSB registreerimisel ei ole föderaalset minimaalset kapitali; kulu on vastavusprogrammis.

Mida sellel lehel ei ole

Kolmandate isikute kulud on loetlemiseks liiga erinevad: depositooriumi, audiitori ja kindlustuse tasud, notari- ja tõlkekulud, IT-süsteemid, kontori üür ja töötajad. Nimetame teie projektile kehtivad kulud kirjalikult enne töö algust. Kui me ei saanud summat ametlikust allikast kinnitada, me seda ei avalda — reegel on siis lihtsalt see, et kehtib regulatiivne kapital ja selle määravad tegevusloaga teenused.

Kuidas lugeda tegevusloa projekti kulusid

Tegevusloa projekti puhul loetleme kolme liiki kulud eraldi. Võtame Eesti krediidiinkasso, mis hakkab hoidma laenusaajate raha: menetlustasu Finantsinspektsioonile (3 000 eurot finantsinspektsiooni seaduse § 45³ lõike 2 järgi 1. oktoobrist 2026 kehtivas redaktsioonis, kontrollitud 4. oktoobril 2026), osakapital, mille firma peab sisse maksma ja hoidma (vähemalt 25 000 eurot KIOS-e § 46 järgi), ja meie kutsetasu (alates €24,000), mis on näidatud krediidilitsentside lehel koos lisateenustega. Kolmandate isikute kulud — audiitor, maksekonto pakkuja, IT — nimetame, kuid me ei hinnasta neid, sest need määravad need teenusepakkujad. Vaata ka mis maksab tegevusloaga firma.

Vaata tegevusloaga firmasid Hinnakiri Juhend inglise keeles

Allikad: finantsinspektsiooni seadus, riigilõivuseadus, hasartmänguseadus, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, investeerimisfondide seadus, krediidiandjate ja -vahendajate seadus, krediidiinkassode ja -ostjate seadus (Riigi Teataja); määrused (EL) 2023/1114 ja (EÜ) nr 1071/2009, direktiivid (EL) 2015/2366, 2009/110/EÜ ja 2011/61/EL (EUR-Lex); FINTRAC.