Lühidalt
Millal registreerimine on kohustuslik, millal vabatahtlik, mida amet kontrollib ja kuidas valmistada ette taotlus, millest ei keelduta. Eesti käibemaksukohustuslase number (KMKR) võimaldab äriühingul käibemaksu arvele lisada, sisendkäibemaksu maha arvata ja kaubelda ELi ettevõtetega pöördmaksustamise alusel. Välismaalt juhitava äriühingu puhul on see ka number, mida Maksu- ja Tolliamet vaatab kõige tähelepanelikumalt.
Eesti käibemaksukohustuslase number (KMKR) võimaldab äriühingul käibemaksu arvele lisada, sisendkäibemaksu maha arvata ja kaubelda ELi ettevõtetega pöördmaksustamise alusel. Välismaalt juhitava äriühingu puhul on see ka number, mida Maksu- ja Tolliamet vaatab kõige tähelepanelikumalt. See juhend selgitab, millal registreerimine on kohustuslik, millal vabatahtlik, mida amet kontrollib ja kuidas valmistada ette taotlus, millest ei keelduta.
Enne kui esitate teise ELi riigi ettevõttele arve ilma käibemaksuta, kontrollige tema numbrit tasuta ELi KMKR numbri kontrolliga (VIES).
Juhend on üldine teave, mitte maksunõustamine. Iga registreerimise üle otsustab Maksu- ja Tolliamet (EMTA).
Millal registreerimine on kohustuslik ja millal vabatahtlik
- Kohustuslik: kui äriühingu maksustatav käive Eestis ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot, peab äriühing esitama avalduse kolme tööpäeva jooksul (käibemaksuseaduse § 19 lg 1, arvestatav käive § 19¹ lg 3 järgi, ja § 20 lg 1; Maksu- ja Tolliamet, käibemaksukohustuslasena registreerimine). Registreerimist nõuavad ka muud juhud, näiteks kauba soetamine teistest liikmesriikidest üle piirmäära.
- Vabatahtlik: alla piirmäära võib äriühing end registreerida, kui tal on või kohe algab Eestiga seotud majandustegevus. See on tavaline tee uuele äriühingule, kes müüb ELi ettevõtetele või peab algusest peale sisendkäibemaksu maha arvama.
Mida Maksu- ja Tolliamet kontrollib
Vabatahtliku registreerimise korral peab EMTA olema veendunud, et äriühingul on või on peagi tegelik majandustegevus, mis on seotud Eestiga. Kui juhatus asub välismaal, küsib amet tavaliselt:
- mida äriühing müüb, kellele ja kust ning kes töö teeb;
- tõendeid: lepingud, arved, tellimused, kavatsuste protokollid, veebileht, tarnijate pakkumised;
- seost Eestiga: juriidiline aadress ja kontaktisik, Eesti panga või e-raha asutuse konto, raamatupidaja, töötajad või partnerid;
- kes on tegelikud kasusaajad ja juhatuse liikmed ning kas neil on maksuajalugu mujal.
Seadusjärgne otsuse tähtaeg on viis tööpäeva, kuid küsimused pikendavad seda. Taotlusest, millel puuduvad tõendid tegeliku tegevuse kohta, keeldutakse ja keeldumine jääb kirja; hästi ette valmistatud esimene taotlus on oluline.
Kuidas me selle ette valmistame
- vaatame üle ärimudeli ja teie tõendid ning ütleme, mis on puudu;
- koostame avalduse ja selgituskirja, mis kirjeldab tegevust ja selle seost Eestiga;
- vastame ameti küsimustele kuni otsuseni.
Koos uue äriühinguga maksab käibemaksukohustuslaseks registreerimine €250; olemasolevale äriühingule on KMKR-numbri taotlus €250. Kui vajate numbrit esimesest päevast, on kiirem tee kehtiva KMKR-numbriga valmisfirma. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise eest riigilõivu ei ole.
Pärast registreerimist
Käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühing esitab käibedeklaratsiooni (KMD) iga järgmise kuu 20. kuupäevaks, ka siis, kui tehinguid ei olnud, ning peab raamatupidamist nii, et see deklaratsiooni toetab. Paljud omanikud ühendavad registreerimise igakuise raamatupidamisega — vaata firmateenused.
Mida te saate
- Eesti käibemaksukohustuslase numbri, mis kehtib ka ELi VIES-süsteemis;
- selgituskirja ja avalduse sellisena, nagu need esitati;
- lühikese märkuse igakuiste käibemaksukohustuste kohta.
Meie valmistame avalduse ette ja juhime menetlust; otsuse teeb Maksu- ja Tolliamet ning me ei taga seda. Hinnad on käibemaksuta. Kogu suhtlus toimub e-posti teel.
Telli KMKR-numbri taotlus Hinnakiri Juhend inglise keeles
Korduvad küsimused
Kas käibemaksukohustuslaseks registreerimine on uuele Eesti äriühingule kohustuslik?
Ainult siis, kui tema maksustatav käive Eestis ületab kalendriaastas 40 000 eurot, või muudel käibemaksuseaduses loetletud juhtudel. Alla selle võib äriühing, kellel on tegelik Eestiga seotud majandustegevus, registreerida end vabatahtlikult — see on tavaline tee äriühingutele, kes müüvad ELi ettevõtetele.
Miks Maksu- ja Tolliamet keeldub käibemaksukohustuslaseks registreerimast?
Kõige sagedamini seetõttu, et taotlus ei näita tegelikku majandustegevust ega selle seost Eestiga. Vahe teevad lepingud, arved, veebileht, Eesti konto ja selge selgitus, kes töö teeb ja kus. Selgituskirja koostame koos avaldusega.
Allikas: käibemaksuseadus (Riigi Teataja). Üldine teave, mitte õigus- ega maksunõustamine.